Ruhnu Põhikool

1. Vihiku esikaanele kirjutan selge pealdise. Vajadusel lisan etiketi.
   Pealdise näide:
   Vihiku liik (õppeaine)
   Ruhnu Põhikool
   …… klass
   Ees- ja perekonnanimi
   20…./ ….. õa 
2. Vihiku välimus on korrektne, vajadusel ümbritsen vihiku kattepaberi või kilekaantega.
3. Enne vihiku kasutusele võtmist joonin vihiku hariliku pliiatsi ja joonlauaga (kui pole äärejooned ette trükitud).
   
   Äärte normaallaiuseks on:
   • siseäärel 1cm (2 ruutu),
   • välisäärel 2 cm (4 ruutu).

   Kõikides vihikutes jätan ääred puhtaks (siia kirjutan ainult kuupäevad).
   Õpetaja kasutab puhast äärt mitmesuguste märkmete tegemiseks tööde parandamisel.

4. Tähtsatele lausetele (reeglitele) teen joonlauaga ümber värvilise raami.
5. Joonised teen vihikusse hariliku pliiatsi ja joonlauaga. 
6. Kõik sissekanded tehakse korraliku ja loetava käekirjaga.
   Õpetajal on õigus keelduda loetamatult kirjutatud töö lugemisest ja parandamisest ning õpilasel tuleb töö uuesti teha.
7. Parandused teen  korrektselt: valele kirjutisele tõmban peale ühe joone või parandan korrektoriga. Korrektorit ei tohi kasutada kontrollivate tööde parandamisel.

Pealkirjade kirjutamine

• Kui ülesannete numeratsioon läbib õpiku, siis kirjutan ainult ülesande numbri.
  Näiteks: Harjutus 31, Ül 5 või Ülesanne 5, , Exercise 1,  Задание 3

• Kui ülesannete numeratsioon ei läbi õpikut, siis märgin ka lehekülje numbri.
  Näiteks:Lk 15 ül 15 või Tv. ül. 7

• Pealkirja kirjutan keskele ja tõmban joonlauaga alla ühe joone (soovitav värviline), punkti ei panda.
• Kuupäeva kirjutan pealkirjaga samale reale välimise äärejoone taha.
  Näiteks: 01.09

Ruudulise vihiku üldine vormistus (väikese ruuduga)

• Vihiku esimese lehe ülemisest äärest jätan vabaks 7 ruudurida (kirjutamist alustan kaheksandast ruudust).
• Uue lehekülje algusesse jätan 2 – 3 tühja ruudurida.
• Lehekülje alumisel serval jätan vabaks 2 ruuturida.
• Pealkirja ja ülesande vahele jätan 2 ruutu.
• Ülesannete vahele jätan 3 ruutu.
• Tulpade vahele jätan 2 – 4 ruutu.

Joonelise vihiku üldine vormistus

• Vihiku esimese lehe ülemisest äärest jätan vabaks 3 joonevahet (kirjutamist alustan neljandalt joonelt).
• Pealkirja ja töö vahele jätan 1 tühja joonerea.
• Alapealkirja kirjutan vahetult pealkirjale järgnevale joonele.
• Kõik read, peale taandrea ja lõigu lõpurea, algavad ja lõppevad ühekaugusel.
• Iga uue töö kirjutamist alustan  taandreaga. Taandrea alguseks jätan  ühe sõrme laiuse.
• Kahe töö vahele jätan 2 joonerida.
• Uut tööd alustan lehe allosas siis, kui sinna saab kirjutada pealkirja ja vähemalt ühe rea teksti.
• Uue lehekülje alguses alustan tööd esimesest joonevahest. Valgele ülemisele ja alumisele äärele ei kirjuta.

Kasutusel on järgmised vihikud:

• abijoonega vihik (1. – 2. klass);
• jooneline vihik, 16 joont (1.- 2. klass);
• jooneline vihik, 20 joont (3. klass);
• jooneline vihik, 23 joont (alates 4. klassist);
• ruuduline vihik, väikese ruuduga (v.a. 1. klass);
• ruuduline või jooneline kaustik (alates 5. klassist).

Kirjutusvahendid:

• hariliku pliiatsiga;
• sinise tindipliiatsiga;
• sinine või must pastapliiats.