Nõuded vihikutele
- Vihiku esikaanele kirjutan selge pealdise. Vajadusel lisan etiketi.
Pealdise näide:
Eesti keel
Ruhnu Põhikool
1. klass
Triinu Mägi
2019/ 20 õa - Vihiku välimus on korrektne, vajadusel ümbritsen vihiku kattepaberi või kilekaantega.Kõikides vihikutes jätan ääred puhtaks (siia kirjutan ainult kuupäevad).
Õpetaja kasutab puhast äärt mitmesuguste märkmete tegemiseks tööde parandamisel. - Tähtsatele lausetele (reeglitele) teen joonlauaga ümber värvilise raami.
- Joonised teen vihikusse hariliku pliiatsi ja joonlauaga.
- Kõik sissekanded tehakse korraliku ja loetava käekirjaga.
Õpetajal on õigus keelduda loetamatult kirjutatud töö lugemisest ja parandamisest ning õpilasel tuleb töö uuesti teha. - Parandused teen korrektselt: valele kirjutisele tõmban peale ühe joone või parandan korrektoriga. Korrektorit ei tohi kasutada kontrollivate tööde parandamisel.
Pealkirjade kirjutamine
- Pealkirja kirjutan keskele ja tõmban joonlauaga alla ühe joone (soovitav värviline), punkti ei panda.
- Kuupäeva kirjutan pealkirjaga samale reale välimise äärejoone taha.
Näiteks: 01.09
Ruudulise vihiku üldine vormistus (väikese ruuduga)
- Vihiku esimese lehe ülemisest äärest jätan vabaks 7 ruudurida (kirjutamist alustan kaheksandast ruudust).
- Uue lehekülje algusesse jätan 2 – 3 tühja ruudurida.
- Lehekülje alumisel serval jätan vabaks 2 ruuturida.
- Pealkirja ja ülesande vahele jätan 2 ruutu.
- Ülesannete vahele jätan 3 ruutu.
- Tulpade vahele jätan 2 – 4 ruutu.
Joonelise vihiku üldine vormistus
- Vihiku esimese lehe ülemisest äärest jätan vabaks 3 joonevahet (kirjutamist alustan neljandalt joonelt).
- Pealkirja ja töö vahele jätan 1 tühja joonerea.
- Alapealkirja kirjutan vahetult pealkirjale järgnevale joonele.
- Kõik read, peale taandrea ja lõigu lõpurea, algavad ja lõppevad ühekaugusel.
- Iga uue töö kirjutamist alustan taandreaga. Taandrea alguseks jätan ühe sõrme laiuse.
- Kahe töö vahele jätan 2 joonerida.
- Uut tööd alustan lehe allosas siis, kui sinna saab kirjutada pealkirja ja vähemalt ühe rea teksti.
- Uue lehekülje alguses alustan tööd esimesest joonevahest. Valgele ülemisele ja alumisele äärele ei kirjuta.
Kasutusel on järgmised vihikud:
- abijoonega vihik (1. – 2. klass);
- jooneline vihik, 16 joont (1.- 2. klass);
- jooneline vihik, 20 joont (3. klass);
- jooneline vihik, 23 joont (alates 4. klassist);
- ruuduline vihik, väikese ruuduga (v.a. 1. klass);
- ruuduline või jooneline kaustik (alates 5. klassist).