Meie vene ja inglise keele õpetaja Anna veetis suure osa suvepuhkusest sõpradel külas Argentiinas. Ta rääkis, milliseid kohti külastas ja mis kõige enam meeldis. Kõlama jäid järgmised märksõnad: pealinn Buenos Aires, maailma kõige laiem tänav, eklektika, ilusad uksed, kaktused, rõõmsad inimesed.
Proovisime ka kaugelt maalt kaasa toodud maiusi.
Läksime Ruhnust kella seitsmese laevaga. Kui me jõudsime Pärnusse, sõime ja sõitsime teise praami peale, mis viis meid Hiiumaale. Kui jõudsime kohale, siis tegime näidendi proovi.
(Teno 2.kl)
Meil läks proovis väga hästi. Jõudsime kaks korda näidendi proovi teha. Kui see läbi sai, suundusime tagasi koolimajja.
(Mirjam 6.kl)
Reedel peale proovi tegime kõikide koolidega tantsimis- ja laulmismänge. Seejärel rääkisid kõik oma saarelt toodud puust esemest. Meil oli suur õllekulp. Jäi meelde, kuidas midagi polnud kuulda üles treppidele, kus me istusime, sest kõik jutustajad olid väga arglikud, kuni meie Ruhnu õpilased astus teiste ette ja trumpasid kõik üle oma sorava ja valju jutuga. Peale seda saime õhtusööki, mis oli loomulikult supp, kuid toredaks tegi selle see, et saime proovida teiste saarte poolt toodud toite. Sellegipoolest oli meie viidud Ruhnu sai kõige parem. Kõhud täis, läksime tagasi saali, kus me magasime ja jäimegi magama õnneks vaikuses. 𝘚𝘱𝘰𝘪𝘭𝘦𝘳! Järgmisel ööl saavad kõik väiksed sõbraks ja mängivad koos rahutult.
(Mattias 9.kl)
Ardo tuli meie näidendi proovi vaatama ja tõi kommi.
(Kristel)
Laupäeva hommikul üles ärgates märkasin ma, et enamus tüdrukutest olid üleval kella 6.50-st , aga poisid magasid kella 7.30-ni. Hommikusöök algas meil kell 8.30, ning kell 10.00 algas laat, kus me pidime laulma ühte ruhnu laulu. Enne laulmist panime ruhnu riided selga ja vaatasime laada peal ringi. Seal oli müügiks palju erinevaid asju nt käevõrusid, mett, käsitööõlu, riideid jne. Kui meie kord kätte jõudis laulda, siis olid vist kõik natukene närvis. Gätlin ütles, et meie laulmist oli väga hästi kuulda üle inimeste jutu. Peale laulu vaatasime natukene veel laadal ringi ja nägime, et seal sai proovida uut kohukest ja sai endale tasuta jäätise. Peale laata vahetasime kultuurimajas riided. Kooli juures ootas meid juba buss, mis viis meid Hiiumaa erinevatesse kohtadesse. Esimene peatus oli Ristimäel. Bussisõidu ajal rääkis giid kohtadest, kus me käisime. Bussisõitude ajal ma väga tähelepanelikult ei kuulanud. Sihtkohaks oli ka Reigi kiri. Seal räägiti meile kiriku ajaloost. Peale seda sõitsime tagasi kooli juurde, kus pidime ühe giidilt kuuldud juttudest rääkima teistele lastele. Mattias võttis löögi enda peale ja rääkis Ristimäest. Kooli jõudes sai kohe ka lõunat süüa.
(Liso 8.kl)
Peale lõunasööki saime natuke puhata ja siis vahetasime riided. Läksime kultuurimajja, kus oli lava ja toolid. Lava taga oli riietusruum. Seal panime oma näidendi asjad valmis ja kostüümid selga. Vaatasime teiste esitusi ja peale Kihnut oli meie kord. Lava peal oli väga tore olla. Kui laulsime kirikulaulu, hakkasid kõik naerma ja plaksutama. Pärast kontserti olid tantsud ja sai kommi. Sõime Liso ja Mirjamiga küpsiseid ja ma tegin kaksteist hundiratast järjest. Hilja õhtul läksime Mirjamiga Kärdla linna peale jalutama ja peale seda magama. Uni oli hea.
(Leno 6.kl)
Meil läks kaks päeva, et saada tagasi Ruhnu.
Esimene päev: ärkasime vara üles ja läksime sööma. Toiduks oli viineripirukas ja puder (väga hea kombinatsioon). Pärast sööki oli vaba aeg, sest laev lahkus alles 11:30 ja kui kõigil oli söödud, siis oli kell alles 8 läbi. Kui kell sai 9.30 või kusagil sealmaal, siis me lahkusime. Asju oli kokku pakkida palju, kuid sai hakkama. Kui sadamasse jõudsime, siis oli meil veel tund aega laeva lahkumiseni, seega me läksime kiviranda, et leida ägedaid fossiile. Pärast läksid kõik käsitööpoodi, mina küll jäin bussi ootama. Lõpuks jõudsime laeva peale ja läksime sisse. Veidi aega hiljem hakkas vihma sadama ja väljas ei saanud olla. Kui mandrile jõudsime, siis oli vihm järele jäänud, aga kui Pärnusse jõudsime, lõppes meie koos rändamine. Kõik läksid laiali.
Teine päev: ärkasin kell 7.29, teised küll veel magasid. Kui kõik olid üles ärganud, olime veel rahulikult niisama, kuid tund aega hiljem sõitsime välja Pärnu poole. Tee peal peatusime, et seenele minna. Seenel oli tore, kuid ei olnud väga palju seeni. Pärast seente korjamist jätkasime oma teed Pärnusse.
Kui kohale jõudsime, siis käisime kähku poes ja pärast läksime sadamasse. Kõik olid juba seal. Laevasõit oli pikk, kuid mõnus. Ei loksunud ega midagi, ainult külje peale kõikus veidi. Lõpuks jõudsime Ruhnu.
(Marten 6.kl)
Lisaks õppetööle klassiruumis toimus septembri alguses üksjagu teadmiste kogumist väljaspoolgi.
Jalutuskäik õpetaja Kristeliga kooliümbruses, et puude nimetused meelde tuletada.
Tuli üle vaadata kevadel kooliaeda istutatud taimed. Paljugi läks kasvama, saime noppida porgandeid, peete ja füüsaleid. Teno päevalill sirgus temast tüki maad pikemaks.
Mee-Elina juures saime teada palju uut mesilastest ja sellest, kui palju tööd teevad nii mesilinnud kui inimesed kuniks suu lõpuks magusaks saab. Elina ja ta vennad Toomas ning Annes teavad tõesti vastuseid kõigile mee-küsimustele.
Võrdlesime igasugu erinevaid maitseid. Aga eks ruhnlasele meeldib oma saare mesi ikka kõige rohkem. Selle tume värvus pidi tulema kanarbikust ja paakspuust.
Tegime ettevalmistusi 8. Saarte õpilaste pärimuspäevadel osalemiseks Hiiumaal Kärdlas. Etteasteks harjutasime eelmise õppeaasta jõulunäidendi “Meil pole nii kombeks” lühendatud varianti. 6.klassi tüdrukud õppisid näidendi tarvis selgeks silmuste loomise ja parempidiste silmuste kudumise ja kogu koolipere ühe ruhnukeelse lause. Suå bruk vi änte – kas meie uus hüüdlause?
Õpetaja Kristeli koduköögis saime teada, mis tegelane on pärmiseen ja miks tainas soojas toas niiviisi ellu ärkab, et kaussi vaevalt ära mahub. Pätsikeste vormimine oli väga lõbus ja ahjukuumad saiad lihtsalt parimad. Neid jätkus ka Hiiumaale kaasavõtmiseks.
Traditsiooniline õunamahla tegemine.
