1. oktoobril tähistasime ka meie koolis rahvusvahelist muusikapäeva. Muusikapäeva tähistatakse üle maailma alates 1975. aastast, mil UNESCO kuulutas 1. oktoobri muusika tähtsust väärtustavaks päevaks. Muusika aitab ühendada inimesi, olenemata vanusest, keelest või kultuurist ja just seda tahtsime ka meie meeles pidada.
Muusikapäeva korraldas õpetaja Kristi, kes oli meile ette valmistanud terve hulga toredaid tegevusi. Proovisime, kui hästi suudame helisid kuulata, ära tunda ja nende järgi tegutseda. Mängisime erinevaid helidel põhinevaid mänge ning avastasime, kui palju põnevat võib peituda ka täiesti tavalistes helides.
Saarel oli külas ka Siim Rikker, kes võttis lõõtsa kätte ja mängis reilendrit, mille saatel saime üheskoos tantsida. Seejärel mängisime kõik laulumängu “Kui sul tuju hea” ning pika vahetunni lõpetasime ühiselt hea tujuga.
Peale pärimuspäevi jõudsime omadega Soomaale, kus saime proovida, kuidas kanuud juhtida ja jõega ühes rütmis kulgeda. Matka juhendas tark ja humoorikas matkajuht Mehis Born, kelle julgustavate sõnade abil said kanuud punktist A punkti B toimetatud.
Õppisime, kuidas kanuu tüürimine käib, kuidas aerutamine omavahel koostööd nõuab ja kuidas rahulikul jõel oma liikumist ning ümbrust tähele panna.
Matka algul oli Laureen õpetajate Käroli ja Mareti paadis, kuid üsna pea selgus, et see paat ei vastanud päris tema standarditele. Nii võttis Laureen keset jõge julguse kokku ja kolis ümber matkajuhi ja koolijuhi kanuusse. Kolmandat kanuud juhtisid Ringo ja Marten.
Sõidu ajal saime nautida mõnusalt rahulikku jõge, ilusat Soomaa loodust ja loomulikult ka linde, keda vee pealt oli eriti tore märgata. Vahepeal oli aega rahulikult kulgeda ja ümbrust nautida ning vahepeal tuli tõsisemalt aerude kallale asuda.
Kuigi kõige suurem hirm oli alguses vette kukkumine ja märjaks saamine, siis võib julgelt öelda, et matk oli äärmiselt edukas – kõik kanuud jäid õiget pidi. Isegi kui Pärnumaal sadas ümberringi kõva vihma ja Soomaalt Pärnusse tagasi sõites autode kojamehed täisvõimsusel töötama pidid jäime meie kõik kuivaks.
Aitäh Mehis Bornile vahva matka eest ja Maretile korralduse eest!
Meie koolis käis külas Raplast pärit laulja ja helilooja Sten-Olle Moldau.
Laureen meenutab: “Ta tutvustas meile oma muusikat ja näitas muusikavideoga koos laulu „Kevade“. Seejärel tegime koos temaga koos muusikat. Igaüks ütles ühe sõna ning Sten Olle salvestas need arvutisse ja tegi selle muusikaks. Näiteks ütles Ringo „tulge“ ja Marten „sööma“. Seejärel pani Sten Olle meie öeldud sõnadest arvutis kokku muusika. Kõiki neid hääli sai teha erinevateks helideks, sai näiteks olla robotihäälega, kosmosehäälega või muude naljakate häältega. Ja ta ise oli ka hästi naljakas”
9ndikud ootavad Sten-Ollet väga uuesti külla.
Oli väga huvitav näha, kuidas tavalistest sõnadest ja häältest saab arvuti abil päris muusikapala teha.
18.–20. septembril viibisime Pranglil, kus osalesime XI saarte noorte pärimuspäevadel.
Meie, Ruhnu kooli õpilased, käisime Prangli saarel 18. septembrist 20. septembrini saarte noorte pärimuspäevadel. Seal osalesid peale Ruhnu ja Prangli ka Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Muhu ning Kihnu saarte koolid.
Esimesel päeval alustasime kell 7:00 sõitu laevaga Ruhnust Pärnusse. Kui olime kohale jõudnud, läksime bussile, et Tallinnasse saada. Sealt edasi tellisime takso, millega sõitsime Leppneeme sadamasse. Pidime sadamas poolteist tundi ootama, mis oli väga igav. Olime juba väsinud ning terve päev ringi sõitnud. Laev, mis Pranglile läks, sõitis ühe tunni.
Pranglile jõudes läksime kohe koos Muhu kooliga majutusse. Koht, kus ööbisime, oli väga maalähedane, seal ei olnud internetti. Majutuses saime asjad lahti pakkida ning pidime kohe rongkäigule minema. Vihma tõttu ei kandnud me rahvarõivaid, et need märjaks ei saaks. Ühine rongkäik sadamast kooli ja kooli õuel lipu heiskamine toimus läbi vihma ning õhtul, kui oli ühine söömine oli kõigil külm ja riided märjad. Meie õnneks saime majutuses asju kuivatada.
Rahvamajas oli rahulik õhtusöömaaeg ning tutvustati toite erinevatelt saartelt. Saime proovida erinevaid saiu ja leibu, maitsevõisid, mekkida Muhu hapendatud kartulipudru-magustoitu, kihnlaste verileiba ja Prangli “piirakat”. Viimane meenutas mulgiputru hautatud lihaga. Saime proovida ka leiba, mille sees olid pekitükid. Minu isiklikud lemmikud olid leivakuubikud, sest need olid magusad ning väga huvitava maitsega. Kui kõik olid ära söönud, vaatasime lühifilmi Pranglist. Nägime, kuidas kunagi Pranglil elati ja koolis käidi. Viimaks toimus ühine laulmine. Laulsime palju erinevaid laule, millest mõni oli juba tuttav. Väga mõnus õhtu oli.
Peamiselt toimusid kõik tegevused laupäeval 19. septembril. Esimene tegevus oli hommikune ekskursioon. Alustasime saarega tutvumist kirikus, seejärel läksime sügavamale metsa, et vaadata ainsat hiidrahnu saarel. Käisime vaatamas rannas olevat mälestusmärki laevale Eestirand, mis randus saarele 1941. a peale kahte pommitabamust. Pärast lõunasööki suitsutasime saare vanade kommete järgi kala. Peamiselt suitsutasime lesta. Seni kuni kala ahjus oli, saime meelde tuletada ja uuesti harjutada üle sõlmi, mida olime eelnevalt õppinud.
Õhtul toimus rahvamajas kontsert. Ruhnu kool esines teisena ning me esitasime kaks laulu: üks, mis oli kalameeste laul Ruhnust, ja teine, mis oli Ruhnu kohta tehtud regilaul meie endise õpetaja, Külli Uustali poolt.
Järgmisel päeval oli hüvastijätt, lipu langetamine ja laevaga tagasiminek. Tagasisõit osutus üllataval kombel üpris tormiseks ning paljudel oli paha, kuid mõned ka nautisid ja olid vaimustatud sellest, kuidas laev lainetest üle hüppab.
Õpetajate ühises koosolekulauas sündis ilus idee luua 2028. aasta üldlaulupeol osalemiseks väikesaarte mudilaskoor. Järgmised saarte noorte pärimuspäevad toimuvad Vormsil.
Leno: Oli väga lõbus, kuid oleks vahvam olnud, kui Ruhnust oleks rohkem noori osalenud. Jäin pärimuspäevadega rahule ning kindlasti tahan järgmisel aastal, gümnaasiumi kõrvalt, osaleda Ruhnu noortega pärimuspäevadel.
Ringo: Mulle jäid selle aasta pärimuspäevad hästi meelde ning nautisin üritusi, mis Pranglil toimusid. Pranglil olles nägin ka mõnda sarnasust Ruhnu saarega ja ma arvan, et kui võimalus tuleb, läheksin ma Pranglile veelkordki.
Marten: Kõige rohkem jäi mulle meelde merepääste töötuba, kus õppisime erinevaid sõlmi, et paati kinnitada sadamas olevate pollarite külge. Sooviksin, et kõik saarte koolid osaleksid ka tulenevatel üritustel, võib-olla ka mõni uus kool, ja et õpilased kindlasti osaleksid ka, isegi kui nad on kooli lõpetanud.
Suur tänu Prangli kohapealsetele korraldajatele ja meie vahvatele kaassaarlastele – tundsime end väga oodatuna ja hoituna!
Teksti autorid: Marten , Leno ja Ringo üheksandast klassist ning õpetaja Kristi
Ruhnu saart külastas Briti ajakirjanik Michael Cole.
Michael on Briti ajakirjanik ja poliitikateadur, kes kaitses oma doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Ta külastas Ruhnut, kuna ta osales Ruhnu Rahu Residentuuris.
Esimesel kohtumisel temaga sain näiteks teada, et ta on töötanud ERRis kirjutaja ja intervjueerijana ning avaldanud palju artikleid. Meie esimesel kohtumisel küsisime üksteiselt küsimusi ja õppisime üksteist veidi paremini tundma. Minu esimene mulje oli, et Mike on tõesti lahke ja siiralt huvitatud sellest, kuidas elu Ruhnul käib.
Kuna ta töötas varem ülikoolis õppejõuna, andis ta meile mikrokraadi kursuse samas aines, mida ta ülikoolis õpetas: poliitika ja kultuur. Esimeses tunnis rääkisime popkultuurist ja poliitikast. Populaarkultuur on see, mida enamik inimesi praegu vaatab, kuulab ja millest nad räägivad. Seos poliitika ja populaarkultuuri vahel seisneb näiteks selles, et poliitikud mõjutavad inimesi sotsiaalmeedias, et jätta muljet, nagu nad sobiksid nende hulka ja, et panna inimesi nende poolt hääletama. Mõned näited populaarkultuurist, mida vaatasime ja arutasime, olid pühad, traditsioonilised toidud ja filmid. Esimese tunni jooksul oli meil ka väike grupiprojekt. See seisnes kolme Ukrainast pärit eseme analüüsimises. Need kolm eset olid särk, tetrapoodi kujuke ja paberkott. Sellest õppisin, kuidas esemeid analüüsida ning et lihtsatel esemetel võib olla sügavam poliitiline tähendus: näiteks kotil oli riidepoe veebiaadress, kus müüdi särke kirjadega Fight Like the Ukrainians, Independence või Produly Made in Ukraine.
Kolmandas tunnis analüüsisime laulu Für Oksana sõnu ja videot. Selle peamine mõte oli näidata, et eestlased ja venelased saavad omavahel läbi.
Neljandas tunnis rääkisime tänavakunstist ja poliitikast. Tänavakunst on visuaalne kunst, mis on loodud avalikes kohtades, näiteks bussipeatustes, kaupluste seintel või korterelamute seintel. Tänavakunst võib olla poliitiline, sest sellel võib olla sügavam tähendus. Näiteks Ukrainas on üks suur tänavakunstiteos, mis räägib sellest, kuidas väike tüdruk nimega Milana oli koos oma emaga poes, mida Venemaa pommitas, ning kuidas ema hoidis teda oma käte vahel, et teda kaitsta. Ema kahjuks hukkus selles sündmuses, kuid tüdruk jäi ellu, aga sai puude. Selle seinamaalingu kogu mõte on näidata, et Ukrainat pommitades seatakse ohtu ka näiteks 5-aastaste laste elud.
Tänavakunstiteos on poliitiline näiteks siis, kui see käsitleb otseselt selgeid teemasid nagu sõda või kodanikuõigused. Analüüsisime mitmeid tänavakunstiteoseid, näiteks Milana–t, Warrior sewing together the flag of Ukraine ja The Ugly Duckling. Tänavakunstil võib olla palju tähendusi. Nagu varem arutasime, on paljud seinamaalingud poliitilised, kuid mõned teevad seda lihtsalt lõbu pärast. Tänavakunsti analüüsides õppisin, et enamikul teostest on sügavam, sageli poliitiline tähendus.
Esimene kohtumine oli neljast minu lemmik, sest see aitas meil üksteist rohkem tundma õppida, selle asemel et võõrastena kohe töö kallale asuda. Nendest kohtumistest õppisin, et enamikul (ehkki mitte kõigil) tänavakunstiteostel on sügavam tähendus. Õppisin ka esemeid paremini analüüsima ja neist rääkima. Need teemad ei pannud mind teistmoodi mõtlema Eestist, selle poliitikast, kultuurist ega identiteedist, pigem aitasid mul neid paremini mõista.
