Suusabaasis
Silver on kehaliste toimumispaiga laiendanud lumistele väljadele: metsaradadele, küngastele ja nõlvadele. Koolis on suusapaar igaühele. Lumi kutsub libisema, tehnikat ja oskuseid lihvima.
/pildid: Silver/
Jõulupidu
“Võlurätik” oli selleaastane lavatükk. Ei ole just tavaline, kui keset etendust kõlab mitu korda aplaus ja lõpukummarduse ajal juubeldused: “Braavo, braavo!” Just nii see oli. Lapsed mängisid tõetruult vürtsikaid karaktereid, publik muheles ja sai mõnuga naerda.
Lavastusliku poole mõtlesid välja Maret ja Silver ning näitlejameisterlikkust lihvis Kristel.
Pintsli, värvide ja tekstiilidega askeldasid Külli ja Maret.
Videotöötlusega lennutas lavastuse kõrgele tasemele Ruhnu kooli endine õpilane Aksel.
Ja siis tuli jõuluvana, juba tuttav vana. Kingipakid ja kompvekid luuletuse-laulu eest kõigile.
Ühiselt kaetud laud köögis kutsus kokkutulnud külarahva kohvile ja koogile.
Rõõmsaid jõule!
Viimane koolipäev
Tänane päev koolimajas oli kirju, saginat ja askeldamist täis. Aastalõpumelu.
Külli kunstivahendite küllus pani valmistama hea hulga jõulukaarte meie kooli sõpradele. 
Gätlin oli välja mõelnud nõnda palju põnevat, et hoos olid nii lapsed kui õpsid. Robot-mesilased suristasid mööda radu, sõrmeviibutused liigutasid palle, kaugjuhtimisel valmisid pildid suurel ekraanil,Taaniel programmitas traadid klaverihelidele.
Ja õhtul tegid Maret ja Silver lastega veel näidendi peaproovi.
Jõulurutt või mis… aga selline mõnus!