Täna, 5 päeva enne esimest eksamit oli Mihkel oma viimastes tundides.
Kõik see algas hommikul – erilisest erilisem koolitee, kus läbida oli vaja üheksa klassi. Arvutades ning nuputades, loodust ja keeli tundes, teadmisi testides, jõudu ja kiirust näidates.
Koolipäeva sisse mahtus veelgi mängimist ja palju häid sõnu meie üheksandikule. Kogu koolirahvas seisis selle eest, et tänane päev Mihkli jaoks muhe ja armas oleks. Sest Mihkel ise on meile armas. Nii oligi!
/Enamik pilte tegi Maarja/
“Kaks kuukiirt mu toas”, “Et oleks rahu”, “Tule metsa!”, “Oma laulu ei leia ma üles” – need on vaid mõned kõlanud viisid tänasel kontserdil rõkkava publiku ees.
Laulsid lasteaialapsed, kõik koolinoored, õpsid ja külainimesed. Leidus nii lüürilist ballaadi, lustlikku mažoori kui üllatavat interpretatsiooni.
Iga esineja kinkis oma häälega kauni killukese, et kokku saaks üks õhkama panev õhtu!
Täna kutsus õp Külli meistrikoja õuele kõik nn meistriklubi liikmed, et savivoolimis- ja käsitööhooajale punkt panna.
Mängiti kriketit, küpsetati vahukommi, rüübati mangoteed, nagu see igal teisipäeval sügisest kevadeni siin kombeks on olnud, ja võeti ahjust viimased keraamilised meistritööd. Sügisel taas!
