
Eelmise neljapäeva lõunapausi ajal viis Teno koolis läbi esmaabi tunni. Tunni teemaks oli sidumine ning selle eesmärk oli õpetada kaasõpilastele, kuidas õigesti haava siduda ja miks see oskus oluline on. Tunni ülesehitus oli täpselt nagu õpetajad teevad. Teema juhatas Teno sisse publikuga arutledes, millal võiks esmaabi andmist vaja minna. Nii said kuulajad kohe kaasa mõelda ja oma kogemusi jagada. Teoreetilises osas rääkis Teno, milliseid vahendeid sidumiseks kasutatakse ning millele tuleb tähelepanu pöörata. Samuti selgitas ta, millal kasutada plaastrit ja sidet ning rõhutas, et oluline on jääda rahulikuks ja tegutseda läbimõeldult.
Praktilises osas said kõik osalejad ise kaasa lüüa. Tunni lõpus tegi Teno koos kuulajatega lühikese kokkuvõtte ning arutleti, mida uut õpiti ja millal võiks neid oskusi päriselus vaja minna.
Aitäh õpetaja Maretile Teno juhendamise eest nii õpetliku tunni läbiviimisel!
Õpetaja Kärol

“Mis ise tehtud, see hästi maitseb!” tõdes Renee ja tuleb sellega nõustuda. Laureeni ema Kee tõi kooli oma kanade munad, mis olid nii värsked, et koorgi oli päris kinni, kuigi munad said pärast keetmist “ehmatatud”.
Õppisime retsepti lugema, koguseid arvutama, juustu riivima ja toitu kaunistama.
Täidetud mune sai proovida kogu koolipere.

Ilus ilm meelitas õue õppima. Õpetaja Kärol viis 1.klassi Laureeni, 2.klassi Renee ja 4.klassi Teno kooliõuele eesti keele silbitamist harjutama.

Ühel päeval tõi õpetaja Külli kooli kodus hapendatud juurikaid. Ja oh üllatust, need kadusid laualt justkui võluväel. Sellest sai idee teha üks hariv ja praktiline hapendamise õppetund.
Panimegi purki porgandid, peedid, lillkapsa ja valge peakapsa.
Peedid ja porgandid pärinesid õpetaja Kristeli mahepõllult, muu oli poekraam.
Rääkisime, miks hapendatud toit on meie soolestikule hea ja mis nippe on hea teada, kui asja kallale asuda.
Värviküllased purgid seisavad nüüd soojas kohas ja ehk teeme esimesed maitsetestid juba esmaspäeval.

Sel nädalal tegutsesime emakeelepäeva lainel. Kogusime õpilaste ja õpetajate arvates ilusaimad eestikeelsed sõnad ning panime need sõnapilve. Sõnapilvest otsisid täna kõik üles enda sisestatud sõnad.
Algklasside õpilased töötasid sõnapilvega: otsisid sealt nimi-, omadus- ja tegusõnu, kaas- ja täishäälikuid ning nende ühendeid, koostasid sõnadega lauseid ning arutlesid kirjapandud sõnade üle. Lahendasime ristsõnu lastekirjanduse teemal ja ka „Kalevipoja“ eepose kohta.
Kell 10.25 kirjutasime õpetajate ja 8. klassi õpilastega e-etteütlust. Söögivahetunnis kontrollisime töid ning leidsime, et kõik tegid vigu. Rõõm oli kogeda, et e-etteütlus on siiani kõigi jaoks väljakutsuv.


