Ühel päeval tõi õpetaja Külli kooli kodus hapendatud juurikaid. Ja oh üllatust, need kadusid laualt justkui võluväel. Sellest sai idee teha üks hariv ja praktiline hapendamise õppetund.
Panimegi purki porgandid, peedid, lillkapsa ja valge peakapsa.
Peedid ja porgandid pärinesid õpetaja Kristeli mahepõllult, muu oli poekraam.
Rääkisime, miks hapendatud toit on meie soolestikule hea ja mis nippe on hea teada, kui asja kallale asuda.
Värviküllased purgid seisavad nüüd soojas kohas ja ehk teeme esimesed maitsetestid juba esmaspäeval.
Sel nädalal tegutsesime emakeelepäeva lainel. Kogusime õpilaste ja õpetajate arvates ilusaimad eestikeelsed sõnad ning panime need sõnapilve. Sõnapilvest otsisid täna kõik üles enda sisestatud sõnad.
Algklasside õpilased töötasid sõnapilvega: otsisid sealt nimi-, omadus- ja tegusõnu, kaas- ja täishäälikuid ning nende ühendeid, koostasid sõnadega lauseid ning arutlesid kirjapandud sõnade üle. Lahendasime ristsõnu lastekirjanduse teemal ja ka „Kalevipoja“ eepose kohta.
Kell 10.25 kirjutasime õpetajate ja 8. klassi õpilastega e-etteütlust. Söögivahetunnis kontrollisime töid ning leidsime, et kõik tegid vigu. Rõõm oli kogeda, et e-etteütlus on siiani kõigi jaoks väljakutsuv.
Wednesday, 4. March, 2026
Mandrinädalal külastati Kõrveküla Põhikooli, kus õpib pea 100 korda rohkem õpilast kui Ruhnu koolis.
Nädala esimeses pooles võtsid Ruhnu õpilased osa Kõrveküla kooli tavapärasest õppetööst. Õpilased jagati 1.a, 2.a, 4.a, 8.a ja 8.c klassidesse ning kahe päeva jooksul osaleti kõikides tunniplaanis olevates ainetundides füüsikast ajalooni, eesti keelest kunstiõpetuseni, saksa keelest geograafiani ning liikumisõpetusest suures spordisaalis suusatunnini Tähtvere pargis. Kuigi suurest koolist said õpilased väga põneva ja lõbusa kogemuse, hindavad nad pärast külaskäiku rohkem meie kooli väiksust ning vaiksemat keskkonda.
