Ruhnu Põhikool

Alustasime kella neljast. Kõigepealt küla lõunapoolne ots, siis tagakülast tagasi ettepoole, laulu-tantsu kokku paarikümne tare juures. Vihmasabin saatjaks.
Eeskava muutus üha vallatumaks, tantsusamm krapsakamaks. Külarahvalt saadud noos oli selgi aastal väga kopsakas.

***

Muljeid:
Mardisandina tundsin ennast, nagu oleksin röövel keskajal.
Mulle meeldis olla mardisant sellepärast, et ei pidanud muretsema, milline ma välja näen, sest mardisandid ongi tahmased jne. (Ithaka)

Mardisandina tundsin end alguses tobedalt, aga pärast paari maja oli juba tore olla mardisant.

Mulle meeldis käia majades, kus olid lapsed. Mõned kartsid meid ja mõned mitte. (Liso)

Mardisandina tundsin võimekust, lõbu ja lahedust.

Mulle meeldis olla mart, kuna sai toredasti inimesi rõõmustada. Ka mööda küla jalutada oli tore ja kraam, mis me saime, ka. (Mattias)

Mardisandina tundsin end mehena.

Mulle meeldis tantsimine ja lõpus kommide jagamine. (Taaniel)

Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest. 

Kõik õpilased jagasid täna oma viimatist lugemiskogemust. Raamatuid oli kodumaistest klassikutest Ameerika teadusliku fantastikani.

Eilne tehnoloogiaõpetus suunas juhendit lugema, loogiliselt mõtlema, kokku monteerima. Koolis oldi kaua ning uus pinksilaud on nüüd mängudeks valmis.

Neljapäevad on jätkuvalt rootsi keele päevad.
Ekraanil juba neljandat aastat õpetaja Kai, klassiruumis juhendamas Johannes.

Linnuriigist rääkis täna koolis ornitoloog Margus Ellermaa, kes on oma sügisest linnuvaatlust Ruhnus tegemas. Kogusime hea hulga linnusulevärvilisi küsimusi. Miks dodo suri? Mis on kõige ilusam linnulaul? Miks ei ela Eestis väga värvilisi linde? Kas Ruhnus on mõnd haruldast liiki märgatud? jne. Kõik päringud said vastused. Hariv ja paeluv!