Ruhnu Põhikool

Piprakoogid igas kujus igale maitsele!

Mekkimiseks jõulupeol.

Täna me kohtusime päris indiaanimehega. Lendav Kotkas ehk Rupert Encinas istus siinsamas meie Ruhnu kooli saalis, pajatades talvistes päikesekiirtes ja salveisuitsu saatel endast ning elust Arizonas. Trummilöögid tuksusid südamerütmi ja meie julgesime küsida, mida talle Eestis süüa meeldib ja mis ta seal kaugel kõrbes iga päev teeb.

Väga soe ja armas kohtumine.

1. detsembri pühendasime luulele. Igasse vahetundi jagus mõni luuleline ülesanne või võistlus. Riimiti ja deklameeriti, illustreeriti värsiridu, kuulati muusikaks saanud kaunist Eesti luulet. Õpetajad lugesid luuletusi, lapsed esitasid päheõpitud salme: Arderit, Tungalt, Contrat, Niitu, Wimbergi jt.

Ühiselt kirjutati ka ahelluuletus:

Läbi tiheda ja valge lumesaju
näen ma tumedat paju.
Ning Remi ütles: “Oi, kui palju!”
Ning siis Remi karjus: “Kalju!”,
võib-olla isegi liiga palju.
Oleme kõndinud natuke kaljul,
palju oli minna veel,
lund ja jääd on palju teel.

12. – 13. novembril korraldas 9. klassi Mihkel õp Mareti juhendamisel oma loovtöö praktilise osa. See tähendas kogu kooliga metsas ööbimist koos kõige selle juurde kuuluvaga: telgi püstitamine, lõke, tulel toidu valmistamine, metsatarkused, võistlusmängud jm. Osalejate seas olid ka meie kooli vilistlased Helene, Liisa ja Remi.

Kooli noorimad ehk Leno ja Marten kirjutasid metsaseiklusest nii:

Mulle meeldis metsas väga. Me mängisime lippude varastamist ja peitust õhtul. Ainuke asi, mida ma kartsin, oli nälkjas. Õhtusöögiks oli kartul ja vorst. Hommikusöögiks oli kartul ja muna.

Leno Ann Marie, 4. klass

***

Reedel oli laager. Me jäime Kuunsisse ööseks. Me mängisime pimedas lippude vargust ja peitust. Pärast lippude vargust läksime lõkke äärde ja sõime. Siis läks pimedaks ja me hakkasime peitust mängima.

Marten, 3. klass

/pildid: Maret/