Teno hobusearmastus on teada asi. Kui on valida, mida ristpistes tikkima hakata, pole kahtlustki, et see on pilt ühest kenast suksust.
Koolikokk Merit pani idanema redise ja mungoa seemneid ning hernest. Täna panime valminud idusid supi peale, võileivale ja ka niisama lusikaga suhu maitsesid ülihead. Aitäh, Merit, tervisliku ampsu eest!
Jõulupeol esitatud näidendi dramatiseeris tuntud muinasjutust “Tare-tareke” õpetaja Kristel. Laulud lõi ja muusikaliselt kujundas õpetaja Kristi. Terve koolirahva meeskonnatöö tulemusena sündis taas üks väike jõuluime. Oli head ärevust etenduse eel, sest vaatama oli tulnud lapsevanemad ja külarahvas. Oli mängurõõmu ja nalja juhtunud vimkadest.
Siis tuli jõuluvana, kellele sai pakkide lunastamiseks tantsitud, lauldud ja luuletki loetud.
See oli üks tore õhtu nii suurtele ja väikestele, mil oli põhjust end veidi pidulikumalt riidesse panna ja tunda isetegemise rõõmu ja koosolemise helgust.
Teno Magda oli meie selle aasta Lucia ja juhtis kooliõpilaste väikese rongkäigu vana kiriku uksest sisse.
Laule olid kuulama ja kaasa laulma tulnud külaelanikud ja lapsevanemad. Iga väiksemgi laps tahtis omale küünalt, et seda käes hoida. Küünlasäras kirik oli õuepimedusega nii suures kontrastis, nagu see sel ajal aastast ikka on.
Lucia pakkus kirikulistele safranisaiu, mida rootsi keeles kutsutakse lussekatter.
Soe glögijook sobis sinna kõrvale imehästi.
