Hetki esimestest nädalatest
Lisaks õppetööle klassiruumis toimus septembri alguses üksjagu teadmiste kogumist väljaspoolgi.
Jalutuskäik õpetaja Kristeliga kooliümbruses, et puude nimetused meelde tuletada.
Tuli üle vaadata kevadel kooliaeda istutatud taimed. Paljugi läks kasvama, saime noppida porgandeid, peete ja füüsaleid. Teno päevalill sirgus temast tüki maad pikemaks.
Mee-Elina juures saime teada palju uut mesilastest ja sellest, kui palju tööd teevad nii mesilinnud kui inimesed kuniks suu lõpuks magusaks saab. Elina ja ta vennad Toomas ning Annes teavad tõesti vastuseid kõigile mee-küsimustele.
Võrdlesime igasugu erinevaid maitseid. Aga eks ruhnlasele meeldib oma saare mesi ikka kõige rohkem. Selle tume värvus pidi tulema kanarbikust ja paakspuust.
Tegime ettevalmistusi 8. Saarte õpilaste pärimuspäevadel osalemiseks Hiiumaal Kärdlas. Etteasteks harjutasime eelmise õppeaasta jõulunäidendi “Meil pole nii kombeks” lühendatud varianti. 6.klassi tüdrukud õppisid näidendi tarvis selgeks silmuste loomise ja parempidiste silmuste kudumise ja kogu koolipere ühe ruhnukeelse lause. Suå bruk vi änte – kas meie uus hüüdlause?
Õpetaja Kristeli koduköögis saime teada, mis tegelane on pärmiseen ja miks tainas soojas toas niiviisi ellu ärkab, et kaussi vaevalt ära mahub. Pätsikeste vormimine oli väga lõbus ja ahjukuumad saiad lihtsalt parimad. Neid jätkus ka Hiiumaale kaasavõtmiseks.
Traditsiooniline õunamahla tegemine.