Ruhnu Põhikool

Piprakoogid igas kujus igale maitsele!

Mekkimiseks jõulupeol.

Se, på vår tröskel står 

vitklädd med ljus i hår
Sankta Lucia, Sankta Lucia.

13. detsembril on Rootsis tavaks tähistada püha Lucia päeva. See on väga ilus traditsioon. Üle maa toimuvad rongkäigud, mille ees sammub küünlapärjaga Lucia. Lauldakse jõuluootusest ja sellest, et pimedusest tõuseb valgus.

Kuna meie koolis õpitakse juba kolmandat aastat rootsi keelt, oli Lucia laulude õppimine heaks lisaharjutuseks keeleõppele. Valged rõivad, küünlad ja pärjad, laulude vahele mõned luuletused. Isegi väike rongkäik koridorist koolisaali sai tehtud. Lucia-krooni kandis Ithaka 5. klassist.

Muidugi ei puudunud ka kollased safranisaiad!

Aga peale saiasöömist mindi metsa koolikuuske tooma.

Näidendi proovi tehti ka. Selle aasta jõulunäidend räägib sellest, et headus võidab alati.

Täna me kohtusime päris indiaanimehega. Lendav Kotkas ehk Rupert Encinas istus siinsamas meie Ruhnu kooli saalis, pajatades talvistes päikesekiirtes ja salveisuitsu saatel endast ning elust Arizonas. Trummilöögid tuksusid südamerütmi ja meie julgesime küsida, mida talle Eestis süüa meeldib ja mis ta seal kaugel kõrbes iga päev teeb.

Väga soe ja armas kohtumine.

1. detsembri pühendasime luulele. Igasse vahetundi jagus mõni luuleline ülesanne või võistlus. Riimiti ja deklameeriti, illustreeriti värsiridu, kuulati muusikaks saanud kaunist Eesti luulet. Õpetajad lugesid luuletusi, lapsed esitasid päheõpitud salme: Arderit, Tungalt, Contrat, Niitu, Wimbergi jt.

Ühiselt kirjutati ka ahelluuletus:

Läbi tiheda ja valge lumesaju
näen ma tumedat paju.
Ning Remi ütles: “Oi, kui palju!”
Ning siis Remi karjus: “Kalju!”,
võib-olla isegi liiga palju.
Oleme kõndinud natuke kaljul,
palju oli minna veel,
lund ja jääd on palju teel.