Pärimuspäevad
18.–20. septembril viibisime Pranglil, kus osalesime XI saarte noorte pärimuspäevadel.
Meie, Ruhnu kooli õpilased, käisime Prangli saarel 18. septembrist 20. septembrini saarte noorte pärimuspäevadel. Seal osalesid peale Ruhnu ja Prangli ka Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Muhu ning Kihnu saarte koolid.
Esimesel päeval alustasime kell 7:00 sõitu laevaga Ruhnust Pärnusse. Kui olime kohale jõudnud, läksime bussile, et Tallinnasse saada. Sealt edasi tellisime takso, millega sõitsime Leppneeme sadamasse. Pidime sadamas poolteist tundi ootama, mis oli väga igav. Olime juba väsinud ning terve päev ringi sõitnud. Laev, mis Pranglile läks, sõitis ühe tunni.
Pranglile jõudes läksime kohe koos Muhu kooliga majutusse. Koht, kus ööbisime, oli väga maalähedane, seal ei olnud internetti. Majutuses saime asjad lahti pakkida ning pidime kohe rongkäigule minema. Vihma tõttu ei kandnud me rahvarõivaid, et need märjaks ei saaks. Ühine rongkäik sadamast kooli ja kooli õuel lipu heiskamine toimus läbi vihma ning õhtul, kui oli ühine söömine oli kõigil külm ja riided märjad. Meie õnneks saime majutuses asju kuivatada.
Rahvamajas oli rahulik õhtusöömaaeg ning tutvustati toite erinevatelt saartelt. Saime proovida erinevaid saiu ja leibu, maitsevõisid, mekkida Muhu hapendatud kartulipudru-magustoitu, kihnlaste verileiba ja Prangli “piirakat”. Viimane meenutas mulgiputru hautatud lihaga. Saime proovida ka leiba, mille sees olid pekitükid. Minu isiklikud lemmikud olid leivakuubikud, sest need olid magusad ning väga huvitava maitsega. Kui kõik olid ära söönud, vaatasime lühifilmi Pranglist. Nägime, kuidas kunagi Pranglil elati ja koolis käidi. Viimaks toimus ühine laulmine. Laulsime palju erinevaid laule, millest mõni oli juba tuttav. Väga mõnus õhtu oli.
Peamiselt toimusid kõik tegevused laupäeval 19. septembril. Esimene tegevus oli hommikune ekskursioon. Alustasime saarega tutvumist kirikus, seejärel läksime sügavamale metsa, et vaadata ainsat hiidrahnu saarel. Käisime vaatamas rannas olevat mälestusmärki laevale Eestirand, mis randus saarele 1941. a peale kahte pommitabamust.
Pärast lõunasööki suitsutasime saare vanade kommete järgi kala. Peamiselt suitsutasime lesta. Seni kuni kala ahjus oli, saime meelde tuletada ja uuesti harjutada üle sõlmi, mida olime eelnevalt õppinud.
Õhtul toimus rahvamajas kontsert. Ruhnu kool esines teisena ning me esitasime kaks laulu: üks, mis oli kalameeste laul Ruhnust, ja teine, mis oli Ruhnu kohta tehtud regilaul meie endise õpetaja, Külli Uustali poolt.
Järgmisel päeval oli hüvastijätt, lipu langetamine ja laevaga tagasiminek. Tagasisõit osutus üllataval kombel üpris tormiseks ning paljudel oli paha, kuid mõned ka nautisid ja olid vaimustatud sellest, kuidas laev lainetest üle hüppab.
Õpetajate ühises koosolekulauas sündis ilus idee luua 2028. aasta üldlaulupeol osalemiseks väikesaarte mudilaskoor. Järgmised saarte noorte pärimuspäevad toimuvad Vormsil.
Leno: Oli väga lõbus, kuid oleks vahvam olnud, kui Ruhnust oleks rohkem noori osalenud. Jäin pärimuspäevadega rahule ning kindlasti tahan järgmisel aastal, gümnaasiumi kõrvalt, osaleda Ruhnu noortega pärimuspäevadel.
Ringo: Mulle jäid selle aasta pärimuspäevad hästi meelde ning nautisin üritusi, mis Pranglil toimusid. Pranglil olles nägin ka mõnda sarnasust Ruhnu saarega ja ma arvan, et kui võimalus tuleb, läheksin ma Pranglile veelkordki.
Marten: Kõige rohkem jäi mulle meelde merepääste töötuba, kus õppisime erinevaid sõlmi, et paati kinnitada sadamas olevate pollarite külge. Sooviksin, et kõik saarte koolid osaleksid ka tulenevatel üritustel, võib-olla ka mõni uus kool, ja et õpilased kindlasti osaleksid ka, isegi kui nad on kooli lõpetanud.
Suur tänu Prangli kohapealsetele korraldajatele ja meie vahvatele kaassaarlastele – tundsime end väga oodatuna ja hoituna!
Teksti autorid: Marten , Leno ja Ringo üheksandast klassist ning õpetaja Kristi